Mahekitsekasvatusel on perspektiivi





Sel nädal kogunesid kitsekasvatajad mahekoolitusele Toilasse Ida-Virumaal ja Kubijale Võrumaal, kus Karin Ericson Rootsist Jämtlandi maakonnast jagas kogemusi mahekitsekasvatusest. Oma ettevõtteid tutvustasid kohalikud kitsekasvatajad Martin Repinski Ida-Virumaalt ja Hanno Kõrbe Võrumaalt.

Rootsis on kitsekasvatus nišitootmine nagu meilgi, ja kuigi rootslased on suured juustutarbijad, siis kitsejuust on enamasti ikkagi pidusöögiks. Karin Ericson ütles: „Rootsis on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud huvi mahetoodete ja väiketootjate poolt pakutavate toodete vastu. Tarbijad otsivad midagi erilist ja selles on väiketootjad leidnud turul oma võimalused.“ Ta lisas, et kui alguses suhtusid väiketootjad üksteisesse kui konkurentidesse, siis nüüdseks on aru saadud, et pigem on tegu kolleegidega ning püütakse üksteist igati nõuannetega aidata.“

Eestis on praegu 54 mahekitsekasvatajat, aga enamikul neist on loomi väga vähe. Kokku on Põllumajandusameti andmetel mahekitsi 1245, võrreldes eelmise aastaga on nende arv kasvanud 12%. Mahemärgiga töödeldud kitsepiimatooteid on turul veel vähe, kuid mitu ettevõtet on mahetöötlemist käivitamas. Kui Rootsis otsib tarbija peamiselt kitsejuustu, siis tootjate kinnitusel soovivad Eesti tarbijad laia kitsepiimatoodete valikut – toorpiima kõrval ka jogurteid, juustusid ja võid.

Martin Repinski vaatab oma kogemuse põhjal tulevikku optimistlikult: „Mida rohkem Eesti inimesed kitsepiimaga tuttavaks saavad, seda enam nad kitsepiima ja kitsepiimatooteid tarbivad. Sageli ei oska minu külalised maitse järgi öelda, kas tegu on lehma- või kitsepiimaga, aga paremaks hindavad just kitsepiima.“ Teisalt rõhutas Repinski: „Aga meie, kitsekasvatajad, peame tegema palju koostööd ja jagama omavahel kogemusi, et turule jõuaksid ainult kõrge kvaliteediga tooted.“

Koolituse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Toetas Euroopa Liit.

Allikas